Könner & Söhneni generaatorite kasutamine päikeseenergiasüsteemides

Kui päikesepaneelide energiast ei piisa, on koduse päikeseenergiasüsteemi akude laadimiseks hädavajalik omada iga ilmaga toimivat toiteallikat.

Sisseehitatud ATS-süsteemiga (Automatic Transfer Switch) TM Könner & Söhneni generaatorid on piisavalt võimsad, et laadida enamiku mini-päikeseenergiasüsteemide akusid ning neid saab vajadusel sisse ja välja lülitada.

Selles juhendis pakutakse välja meie lahendused, mida saab rakendada mitte ainult enamikes kodustes päikeseenergiasüsteemides, vaid ka muudes akusüsteemides, kuigi väikeste kohandustega.

Sel juhul on generaatori eesmärk ainult aku laadimine. Tarbijaid varustatakse inverterilt „puhta siinuse“ pingega.

Generaatori käivitamist/seiskamist juhitakse kas aku pinge juhtseadme kontaktide või muunduri programmeeritavate kuivkontaktide kaudu. Need kontaktid peavad taluma pinget 250 V ja voolu kuni 1 A. Nende kontaktide kaudu juhitakse inverteri väljundpinge generaatori ATS-seadmesse ning seda kasutatakse ka ATS-seadme toiteks ja generaatori aku laadimiseks. Generaatori käivitamine või seiskamine toimub ATS-seadme välise toiteallika katkestamise või taastamisega.

Aku laadimiseks on soovitatav kasutada välist laadijat, millesse on integreeritud võimsusteguri korrigeerimine (PFC). Lisaks on soovitatav kasutada kompenseerivat koormust (näiteks hõõglambi pirn) laadija mittelineaarsest tarbimisest tulenevate pingeimpulsside energia neelamiseks, kui võimsustegurid on väiksemad kui 0,95.

Inverterites kasutatavate laadimismoodulite võimsustegur on tavaliselt 0,5–0,7 ja need võivad generaatori väljundpinges põhjustada olulisi moonutusi, kuna võtavad energiat ainult osalt siinuslainest, mis võib generaatorit kahjustada. Kompenseeriv lineaarkoormus tagab siinuslaine koormamata lõikude koormuse ja generaatorile kahjulike pingeimpulsside summutamise. Lisaks on sisseehitatud laadimismoodulid üldiselt väikese võimsusega ja mõeldud aku aeglaseks laadimiseks.

Kui akut laetakse sisseehitatud inverteri mooduli abil, tuleb möödaviigu funktsioon välja lülitada. Kui see ei ole võimalik, siis on soovitatav kasutada invertergeneraatorit KS 8100iE ATSR koos välise KS ATS 4/25 bensiinipõhise ATS-seadmega, kuna selle väljundpinge on tavapäraste generaatoritega võrreldes vähem moonutatud ja seda saab otse elektritarbijatele lülitada.

Kasutatav automaatne ülekandelüliti tagab, et laadija saab pinget alles pärast generaatori käivitumist. Generaatori käivitustesti saab teha, katkestades vooluahela kaitselülitiga 2 ilma automaatset ülekandelülitit välja lülitamata seni, kuni selle N-küljele on rakendatud pinge. Kogu süsteemi funktsiooni, sealhulgas laadija tööd, saab testida, katkestades vooluahela kaitselülitiga 1.

Allpool on esitatud soovitus ühendusskeemiks välise laadija ja välise aku pinge juhtseadme kasutamisega:

Allpool on esitatud soovitus ühendusskeemiks välise laadija ja muunduri programmeeritavate kuivkontaktide (250 V, 1 A) kasutamisega:

Allpool on esitatud soovitus ühendusskeemiks sisseehitatud inverterlaadija (möödaviigu funktsioon on keelatud) ja välise aku pinge juhtseadme kasutamisega:

Allpool on esitatud soovitus ühendusskeemiks sisseehitatud inverterlaadija (möödaviigu funktsioon on keelatud) ja programmeeritavate kuivkontaktide (250 V, 1 A) kasutamisega:

Meie generaatorid tarnitakse IT-süsteemina ja neutraal on ühendatud generaatori raamiga. Pesades olev PE-kontakt on ühendatud generaatori raamiga ning L- ja N-voolujuhtmed on isoleeritud. Generaatori null on maandatud automaatse ülekandelüliti (TN-süsteemi) väljundis.

NB!

  1. Generaatori võimsus peab katma laadija voolutarbe, sh reaktiivvõimsuse ja just seda võimsust tuleb süsteemi parameetrite arvutamisel arvestada.
  2. Generaatori väljundis olev kaitselüliti rakendub väiksemate ülekoormuste korral viivitusega, mis on kaitselülitite puhul standard. Termilise väljalülitusseadme reageerimisaeg väiksemate ülekoormuste korral võib olla kuni üks tund.
  3. Laadija keerulise voolutarbimise tõttu on soovitatav, et generaatori koormusvõimsus ei ületaks 80% generaatori nimiväljundvõimsusest.
  4. Isegi madalsageduslike trafodega laadijate võimsustegur on tavaliselt umbes 0,75 ja need tarbivad reaktiivvõimsust. Impulssmuunduriga laadijate võimsustegur võib olla umbes 0,5–0,7 ja ainult võimsusteguri korrigeerimisega muundurite võimsustegur võib olla umbes 0,95. Laadijate tootjad üldjuhul selliseid andmeid ei avalda, kuid need on generaatori tööks üliolulised. Seetõttu soovitame tootjalt neid andmeid küsida või teha mõõtmised ise.
  5. Kaablit läbiv vool generaatorisse on väga väike, kuna energiat kulub ainult sisemise ATS-mooduli tööks ja generaatori aku laadimiseks. Generaatori kaabli puhul on iga juhtme soovitatav ristlõige 1–1,5 mm2. Kaitselüliteid CB 1 ja CB 2 võib hinnata tugevusele 1–2 A.
  6. Koormuse CEE pistikupessa ühendaval kaablil (paindlik vaskkaabel) peavad olema juhtmed ristlõikega 4–6 mm2.
  7. Generaatori raami saab maandada kas PE-kontakti kaudu CEE-pistikupesas või ühendades kaabli peamaandusklemmist generaatori maanduskruviga. Ühenduse paigutuse kohandamine võib olla vajalik igal üksikjuhul sõltuvalt kasutatavatest komponentidest.

Vastutuse välistamine:

Seda juhendit ja ühendusskeeme tuleks vaadelda üksnes soovitusena ja vajadusel kohandada tegelike töötingimustega, võttes arvesse kõiki teatud piirkonna eeskirju ja standardeid. Meie generaatoritootjana ei vastuta vale paigaldamise, kasutamise ja/või sellest tulenevate tagajärgede eest.